Antoine Bauza – “Oluline ei ole võita, vaid mängu nautida”

ZOE_0065
Antoine Bauza
on üks kuulsamaid prantsuse mänguloojaid. Kaks tema mängu on võitnud ühed olulisemad auhinnad Spiel des Jahres ja Kennerspiel des Jahres – 7 Wonders ja Hanabi. Tänapäeval on väga vähe neid mänguloojaid, kel õnnestub võita mainekat auhinda rohkem kui korra. Selleks peab olema ikka väga suur vedamine ja väga suur talent. Lisaks neile kahele on tal veel väga tuntud mängud nagu Ghost Stories, Takenoko, Toikaido,The Little Prince, Rampage ja Samurai Spirit. Ma ei usu eriti, et siin on keegi, kes ei ole ühestki tema mängudest vähemalt kuulnudki.


Antoine Bauza on siiralt huvitatud Jaapani kultuurist, ta on õppinud keelt, kalligraafiat ja võitluskunste. Ja see armastus imbub kogu aeg tema mängudest välja (Ghost Stories, Hanabi, Takenoko, Tokaido, Samurai Spirit). Ta ise küll viskab nalja ja lubab kogu aeg olla originaalsem, aga minu arvates on tema mängud väga originaalsed, nii vähe on ju mänge Kaug-Ida temaatikaga. Enamik on ju fantasy-kosmos-zombid. 🙂
Mis mina tema puhul olen tähele pannud ja hingepõhjani imetlen on see, kui erinevad on kõik tema mängud mehaaniliselt. 7 wonders, Hanabi, Ghost Stories, Rampage – mis neil ühist on? No pea mitte midagi! Disaineritel tekib väga tihti ja väga kiiresti mingi äratuntav stiil, mängu kulg ja sarnane mehaanika, mis käib nende mängudest läbi nagu kaubamärk. Antoine’l aga õnnestub mängud mehaaniliselt väga väga erinevaks teha. Ta suudab üllatada ikka ja jälle. Anoine on vaieldamatult see mängulooja, kelle uusi mänge ootan ma väga suure huviga.
Antoine tõdeb, et mängude erinevus tuleneb tal faktist, et tal on alati esimesel kohal teema. Mängud algavad looga ja siis on vaja juurde mõelda mehaanikad, mis aitavad seda lugu jutustada. Üks tema mängudest on näiteks alanud armsast ja meeldejäävast skulptuurist loomaaia sissepääsu juures (Takenoko).
Antoine ütleb, tema mängudes ei ole oluline võita, vaid hoopis olulisem on mängu nautida. Ta leiab, et kõige suurem võit kui sa mäletad mingit konkreetset mängukorda, võitu või kaotust. Oluline on mängukogemus, elamus ja mälestus. Kui mäng jääb meelde ka kaotades, siis on see Antoine jaoks edukas mäng ja ta on väga rahul tehtud tööga. Kas pole mitte imeline mõte?!
Lõpetuseks räägin kuidas sündis Hanabi: Antoine tegi enda jaoks väljakutse, kas tal õnnestub teha midagi totaalselt uut ja unikaalset tavalistest ja klassikalistest komponentidest nagu 50 kaarti, erinevad värvid ja numbrid. Uuris-puuris-nuputas, kuni üks kord võttis kaardid kätte tagurpidi! Kõik võiksid rohkem sarmaseid väljakutseid endale teha, eks ole? 🙂

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s