Lauamängurid kui tarbijad: hea või halb

20130711_bs_56281See foto on laenatud internetist ja ei kuulu otseselt Würfelile

Pakume Würfeli lugejatele uut rubriiki, kus hakkavad ilmuma subjektiivsed lühiarvamused mängude ja mängimisega seotud teemadel olgu need sissevaated mängurite psühholoogiasse, mängimisega seotud raskused ja rõõmud, igasugused omapärased seosed mängude vahel või levinud probleemid. Arvamused ei ole kiviseina sisse rajutud tõed ega ka kogu Würfeli tiim ei pruugi neid kõiki jagada. Pigem on nende eesmärk olla kutseteks sõbralikuks aruteluks ja muljetevahetamiseks ühel või teisel teemal. Tänane teema on selline –

Lauamängurid kui tarbijad: hea või halb?

Autor Boris

Selles ei ole mingit saladust, me elame tarbimise maailmas, kus valitseb ostu-müügi ideoloogia ja meie meeli pidevalt pannakse proovile uute ihaldatud toodetega, mida kindlasti tuleb endale osta, et saada kas head meeleolu, omamise rõõmu või lihtsalt kasvõi puhtalt omamise kaudu tunda end paremana, näiteks uhiuue teiste kogudes veel puuduva lauamängu omanikuna. Tarbimiskultuuri sotsiaalsetest, psühholoogilistest ja majanduslikest teguritest on kirjutatud sadu teoreetilisi raamatuid, aga minu lühiarvamuse eesmärk on palju lihtsam ja konkreetsem. Nimelt tahaks veidi uurida, kuivõrd meie, lauamängurid, oleme tarbijad ja kas see on hea või halb?

Õigupoolest oleme tarbijad ka teistes eluvaldkondades ning paratamatusega nendime, et tänapäeva ühiskonnas pole võimalik tarbija mitte olla. Küll on aga võimalik olla hästi orienteeritud tarbija, kes vaatamata igasuguste põnevate toodete kiusatustele hoiab pead selgena. Lauamängumaailmas, eriti siis, kui oled saanud maitsta toredaid mängimiselamusi ja toredaid muljeid, on see eriti keeruline.

Aktiivse lauamänguri üheks suuremaks kireks (peale mängimise loomulikult) on igasuguste uute mängude otsimine BGGst, rohkete arvustuste ja kommentaaride lugemine-vaatamine, pidev infovahetus ja sellest loomulikult kasvav soov midagi ka proovida, mis tihtipeale tähendab ka omamist. Paratamatult on iga kogemusega mängija ka vilunud koguja, kes kohe kindlasti tunneb (ja ka hästi õigustatult) teatud kiindumist oma kollektsiooni, tublilt katalogiseerib seda, paigutab mängukarpe iga kord mingi uue süsteemi järgi, pikalt mõtleb, mida ta pigem viskaks oma kogust välja ning see omamoodi mänguline elamus muutub tema kui mängutarbija oluliseks eluosaks. Täitsa võimalik on rääkida sellest kui tootesõltuvusest, kuigi kindlasti selle kiindumise sees leiab ohtralt ruumi ka positiivsete mängukogemuste või heade ootuste jaoks. Veidi teistsugune on olukord kui inimene tihtipeale muutub rohkem kogujaks kui mänguriks ja siin võib olla mitu erinevat põhjust: banaalsest soovist muretseda endale kõike värvikat ja põnevat kuni plaanideni mingil „õigel ajal“ kõike seda läbi mängida (ja otse loomulikult  töö, muud toimetused, mängusõprade vähesus või puudus ei luba mõnikord neid plaane ellu viia). Igal juhul võime näha, et kuigi iga tõsine mängur on tarbija, ei ole iga mängutarbija tõsiselt võetav mängur ning kogunemisiha kogunemise pärast ei ole midagi sellist, mille üle võiks tunda uhkust. Samas ei saa ka väita, et see mängur, kes kulutab lisaaega selle peale, et arvutada, mis mängu ta tahaks soodsalt osta, kogub raha, müüb ühe mängu ja ostab selle eest teise, on kuidagi tarbimisideoloogiast pääsenud. Kokkuhoid on üks tarbimise soliidsetest alusvõtetest, nagu ka mood, mis suunab üldist tähelepanu kas ühe või teise mängu suunas.

Ei saa nimetamata jätta ka sellist olulist nippi saada mänguritelt lisaraha kui mängulaiendid ja promod, mis võimsalt mängivad meie prefektsionismi tunde pealt. Mängumood tagab ka võimalusi hooplemiseks ja kriitiliseks võrdluseks: kas kõik on jõudnud mängida selliseid mänge nagu Dead of Winter, Castles of Mad King Ludwig või enneolematult kallist Cthulhu Wars? Siit ka veel üks tarbimiskultuuri tähtis element – võrdlev trendikus, soov olla esimene, kunstlikult loodud kontrast mängijate vahel (a la „mul on Five Tribes ammu mängitud, aga tema veel pusib Ticket to Ride’ga).

Nende näidete kokkuvõtteks võib öelda, et tarbimine on mänguhuvi puhul väga tõsine ja arvestatavalt suur komponent, millega koosneb mitte ainult uute mängude soetamine, vaid kogu sellega kaasnev emotsionaalne kompleks: uudiste lugemine, osalemine toetamiskampaaniates Kickstarteris, soov proovida uusi mänge võimalikult kiiresti, oma kogu pidev mudeldamine ja paljud muud aspektid. On ka oluline, et nad siiski pakkuvad inimestele head tuju, põnevust ja teatud hasarti: tore on mitte ainult avastada mingit konkreetset mängu, vaid ka mõnikord teha selle kättesaamisest mingit omapärast seiklust (eriti kui ta on raskesti kättesaadav). Tarbimisihad on omased ka nendele mängijatele, kes sellist eeltööd ei tee ja teevad oma otsuseid spontaalselt mängupoes. Veidi vähem on mängutarbimisega seotud need tavamängijad, kes aastaid mängivad vahetevahel ühte ja sama mänguvaliku ning on vähe huvitatud uutest kogemustest või mängumoest. Võikski tegelikult väita, et just aktiivsem tarbimine kogu selle puhul arvestavate asjaoludega (suurim mängudega kursisolek, moesõltuvus jne) eristab nn. tavamängijat heavy gamerist.

Arvamuse alguses mõtlesin esitada ka küsimust, kas meie paratamatu sõltuvus tarbimiskultuurist on hea või halb. Küsimus ei ole lihtsate seast ja kindlasti selle puhul tuleb arvestada seda, et mängude soetamine pole kindlasti odav lõbu ning mõjub rahakotile igati negatiivselt. Kuid siiski vastus on igaühe jaoks universaalne ning seniks, kuni koos kogu mängutarbimisega saadavad kogemused ja emotsioonid on inimese jaoks siiski positiivsed, võib neid pidada õigustatuks. Samas ma üritaks olla tähelepanelikum nende juhtumite suhtes, kus omamise, kogumise ja oma mänguri ego tõestamise huvi läheb konkreetsest mänguhuvist suuremaks: mängud on küll tooted, aga nende põhieesmärk on võimaldada eri inimestel veeta hästi ja sisukalt aega. Ja suhelda. Kõik muud asjad, kui palju toredust nad ka ei pakuks, on siiski sellega võrdluses sekundaarsed.

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s