Lauamängulaager Tuksis 12.06.15-14.06.15

11425214_10206623856055407_393636340146368972_o-2

Autor Alina

Peale talvist lauamängulaagrit tundsin tohutut ootusärevust, et minna suvisesse laagrisse. Emotsioon peale talvist laagrit oli nii laes, et seda jätkus mõnuga pooleks aastaks kuni suveni välja. Ma ei hakka keerutama ega venitama, vaid ütlen kohe välja, et minu jaoks oli laager natuke tuksis küll. Põhiliselt kolmel põhjusel: esiteks tõstis talvine laager lati väga kõrgeks, seega ootused suviseks olid ka kõrged. Teiseks oli koht ise. Seal laagrit korraldada enam ei tasu. Ja kolmandaks lootsin näha seal kõiki sõpru, keda näengi superharva, aga kellega on tore kasvõi paar korda aastas koos mängida. Kahjuks jäid mitmed seekord tulemata. Laagrielamus algas elektriautost. 🙂 Meie esimene sõit supervaikses autos koos vahepealse laadimispeatusega, kus auto pistikusse topitakse. Kristjan ja Igor, kes meid oma ökomasinasse lahkelt peale võtsid olid fantastiliselt huvitav seltskond. Koht, kus me olime oli imearmas – väikesed piparmündi tooni majakesed männimetsas keset (sääski ja) linnulaulu. Eesti looduse ilu oma täies jõus. Vähemalt armastan ma ise väga Eesti looduse lihtsuse võlu.

11217572_10205817547350976_1573385320103220598_o

Peamaja taga oli parajalt suur välisterrass, kus sai päeval nii süüa kui ka mänge mängida. Ja väiksem terrass oli põhimaja ees. Õnneks ei olnud tuul väga tugev ja ilm oli ilus (välja arvatud pühapäeval), nii et õues sai mängida küll. Praegu küll mõtlen, et olime ikka täiesti lollid, et mängisime ainult toas. Tundus, et õues ei ole mugav – kaardid peab kuhugi serva alla toppima, et ära ei lendaks, tokenid kilekottides hoidma ja puha. Aga ma vaatan, et polnud vist viga midagi õues mängida. Oleks pidanud selle emotsiooni ja kogemuse saama.

1939883_10206623858215461_2914538861988970883_o-2

11001593_10206623857215436_4501764375649042039_o-2

Mänge, mida mängimiseks toodi oli, nagu mulle tundus, vähem kui talvises laagris, aga see võib ka täiesti vale olla, sest järgmisel päeval tõsteti kõik mängud laudadelt põrandale, sest ennäe! laudadest tuli puudus. Ja eks mängiti ka paar üüratult suurt mängu ka, mis vajasid kahe laua kokku tõstmist. Igal juhul meile huvi pakkuvaid mänge oli seekord vähem.

10469303_10206625337052431_754362730993747116_o-2

Põhisaalis, kus kõik 92 (93?) inimest kas mängisid või käisid mänge viimas-toomas oli üksainuke WC ja imepisike prügikast. Mäletan, et kui astusime sisse, siis oli see kellegi esimene kommentaar, et “nii väike prügikast!” 😀 Noh, teada ju, et tullakse rohkete jookide ja näksidega. Kõige rohkem üllatas aga see, et keegi ei suvatstenud kolme päeva jooksul prügikasti vahetada ega tualetti koristada. Kolmandaks päevaks oli WC rõvedalt räpane ja tualettpaber otsas, rääkimata siis kätekuivatuspaberist, mida mina seal ei näinudki. See on väga-väga suur kivi Tuksi kapsaaeda.

Mul ei olnud mingit nimekirja mängudest, mida ma tahtsin laagris mängida või ära proovida, olin avatud enamikele pakkumistele. Sai päris mitu mängu ära proovitud. Oli väga palju postitiivseid üllatusi, aga ka paar pettumust. Proovisime Chaosmost, mäng mille Ilja suure vaevaga meile soetas, mida me ootasime väga pikalt ja millele olid kõrged ootused seatud. Kartsingi tegelikult kõige rohkem, et kuna ootused nii kõrged, siis tõenäoliselt pettun, aga siiski mitte. Selles mängus oli kõik, mida ootasime: oli nalja, planeetidele seatud lõkse ja peidetud asju, mille ise sinna ära unustasid. Oli paanikat, et “kohe-kohe univesumi lõpp, aga ma ikka veel ei tea, kus on Ovoid”. Väga mõnus mäng.

11430369_10206618627204689_8812502683842933086_o

Shadows over Camelot oli väga meeleolukas co-op mäng. Väga palju oli omavahel seletamist ja kõve häälega arutamist, et mida nüüd teha ja kuhu oma jõud suunata. Pool mängu arvasime, et meil reeturit polegi, koostöö kulges väga sujuvalt, ainult mõnikord tekkis korraks kahtlus, et “mis mõttes sa sinna lähed”, aga Ilja mängis reeturina ikka väga väga hästi. Avaldas oma rolli viimases (?) raundis ja võitiski meid. See kaotus oli kuidagi väga valus ja vaimselt hävitav. Aga minu aplaus Ilja fantastilisele reeturi mängule. Kings of Air and Steam sai ära proovitud. Ma siinkohal ei räägi rohkemat, kui et üritasime selle kohe Allanilt ära osta. Ei müünud. 😉

11539227_10206618640365018_611788403044195129_o

Huvitaval kombel mängisid kell 2 öösel veel enamik inimesi ja pandi uuedki mängud lauale. See tundus kuidagi nii loogiline ja loomulik, et une peale hakati mõtlema nii kella 3-4 paiku öösel alles. Mina muidugi see rikutud unetsükliga nõrguke läksin magama varem. Välja arvatud laupäeval. Laupeäva hilisõhtul juhtus üleüldse väike ime: me saime Andresega Ilja nõusse, et Caverna ära proovida. Ilja oli väga pikalt ja väga selle mängu ja üleüldse Uwe Rosenbergi loomingu vastu. Martti oli lahkelt nõus meile reeglid seletama. Lõpetasime kuskil peale kella kolme. Noh, ütleme nii, et mina olen fantastiliselt rahul, et ära proovisin, aga nõustun antud juhul Iljaga: mõistan, miks seda mängu nii väga hinnatakse ja kiidetakse, aga not my cup of tea.

10333828_10205817549271024_2651119158564129527_o

Oli ka paar mängupettumust ehk siis mängud, millelt ootasime rohkemat, sest neid oli väga kiidetud ja kaalusime ka omale soetamist, aga kokkuvõttes ei meeldinud. Kohe üldse ei meeldinud. See oli nagu valus laks vastu näppe. Meeldis väga, et kasutatud mängud olid müügil. Me seekord ei müünud midagi (ülla-ülla!), aga see on sellegi poolest väga tore laagri osa. Kahju, et ei õnnestunud XCOM‘i proovida. Iga kord oli ta juba kellelgi teisel laual. Oleks väga tahtnud proovida.

11537570_10206625333412340_4741764437097991451_o-2

Lucky bastards

Sorri, ei saa mainimata jätta toitlustust. Järjekorras pidi seisma pea veerand tundi, enne kui õnnestus midagi taldrikule laduda ja esimesel õhtul ei jätkunud viimastele lihagi enam. See selleks – esimesed ahnitsesid natuke 😉 Teisel õhtul pidi menüüs olema sealiha šnitsel, olid hoopis odavad poepihvid ja limiidiks oli suurelt kirjutatud 2 tk. Olgu, mina olen väike tüdruk ja ei söö palju, aga laagris oli ju palju suuri poisse ka, kelle jaoks 2 pihvi on ilmselgelt vähe! Pühapäeval pidid lõunaks olema spagetid bolognese kastmega. Parandage, kui ma eksin, aga kas bolognese kastmes ei peaks hakkliha olema? See, mida meile pakuti oli põhimõtteliselt spagetid ketšupiga. Isegi mulle, kes ma väga vähe söön jäi sellest väheseks. Hea, et meil omad näksid kaasas olid. Mina isiklikult tundsin hirmsalt kombel puudust Marika viktoriinist. Tal oli see talvel väga hästi koostatud, ei olnud ta midagi nii lihtne, ikka parajalt pidi ajusid ragistama ja mälusoppides sobrama. Hea oli ennast talvel proovile panna. Mina jään kindlasti lootma ja ootama, et saaks talvel uue viktoriini. Huvitav tähelepanek, et kuigi me laagri jooksul vahetasime laudu, mänge ja seltskonda palju, siiski algas ja lõppes laager täpselt samas lauas, sama seltskonna (väljaarvatud Ilja) ja sama mänguga. Nimelt tahtsin hirmsal kombel Taluvat korra veel mängida enne, kui ära sõidame. Sest mulle meeldis see väga ja pidin aru saama, kas mäng vajab tagaotsimist või mitte.

11412216_10206618623804604_4938835215754556261_o

Lõpetuseks ütleks, et suvine lauamängulaager Tuksis oli ainult natuke tuksis. Emotsioon on ikka hea ja ootan väga talvist laagrit. Hoian pöialt, et selle korraldaks Margit. Kindlasti soovitan kõigil-kõigil laagrisse tulla järgmine kord. Väga väärt traditsioon, millest ei tasu ennast ilma jätta.
P.S. Sorry, kui jutt tuli pikk ja negatiivsem kui muidu. Aga vähemalt olin aus ja lühidalt kirjtada ma nii kui nii pole kunagi osanud.
P.P.S. Supertänud kõigile piltide eest. Olin piisavalt nahaalne, et kasutada teie pilte. Kui on midagi selle vastu, palun andke teada. Võtame maha.

Teiste muljeid:

aFEP_4006

Sekundeerin mõtteid, mis tekkisid Alinal laagriga seoses ja panen veel oma 2 kopikat kuhja:

Meenutan hetki, kus mängisin Cavernat 3-ni öösel. Teadsin, et see pole minu tüüpi mäng ja ei tahtnud seda mängida, aga noh, pidi ikka ära proovima. Mäng on ok, temaatika on üks igavamaid minu jaoks, mis saab üldse olla ja see mäng pole lihtsalt minu jaoks.
Kõige rohkem naeru sai Chaosmosest vist. Mängisime basic versiooni ja see oli täiega lahe. Ma tean, et seda mängu on hetkel raske saada, alles tuli välja. Aga kui kellelgi tekib võimalus, soovitan uurida ja osta.
Shadows over Camelot pakkus kõige rohkem pinget! Ma pole kordagi olnud reeturmehaanikaga mängudes reetur (ok, Archipelagos korra, aga seal pole see päris reeturimehaanika) ja seekord sattus mulle reeturi kaart. Täiega lahe kogemus, aitäh kõigile, kes mängisid.
Mäletan veel, et nägime Utopia, mõtlesime, et proovime ära. Juba reeglitest saime aru, et on “meh”, mängisime 3-4 vooru ja loobusime. Libertalia ja Yardmaster Express olid ka suured pettumused. Kiidetud mängud.. Suva see teine, aga Libertalialt ootasin rohkemat…
Kas keegi mängis Red7 ja Diamonds? Sest ma jõudsin näidata seda mängu (Red7) ainult Jaanile ja Siimule ja neile täiega meeldis. Diamonds on ka väga lahe mäng, aga ei jõudnud reklaamida.
Kings of Air and Steami peale mõtlesin juba ammu ja sain siis lõppude lõpuks ära proovida – kindel ost! Ja võimalik, et tulevikus ka minu “Ultimate TOP10” kandidaat.
Mängisin veel mõningaid mänge muidugi, aga jutt kisub pikaks…

Autor Ilja Massalov

———–

aFEP_4000
Võtsin kohe algusest peale laagris ainult tundmatuid mänge mängida ja õnnestuski! Leidsin 2 toredat mängu mida tahaks ka edaspidi endale soetada: Concordia ja Russian Railroads. Väga tahaks kiita noori lauamängusõpru ma usun et neil ei ole lihtne ennast möllida suvalise seltskonna juurde ja kambakesi neid ei võeta, aga nad olid tublid ja see on selle laagri edasiviiv jõud kui noori hakkab rohkem koos vanadega osalema. Hundimängu ja sellesarnaseid mänge võiks mõlemal õhtul korraldada,tundub, et huvi on suur! Hästi tore ja sõbralik seltskond, ei ole näiliselt purjutajaid ja lällajaid, ei peeta kedagi alaväärsemaks. Neiud ja naised mängivad meestega võrdselt kõiksugu raskusastmega mänge. Oli kuulda ka inglisekeelseid mängujuhiseid. See on ka tore, et välismaised või siis kohalikud võõramaalased leiavad oma kogemustega tee lauamängulaagrisse. See on ülimalt tore: mida kirevam see seltskond on seda põnevam. Jõudu järgmistele orgunnijatele!
P.S. Ostsin omale 3 uut mängu.

Autor Olavi Kõrre

Advertisements

6 thoughts on “Lauamängulaager Tuksis 12.06.15-14.06.15

  1. Rõõm oli lugeda Olavi üdini positiivseid muljeid, aga Alina (oli vist tema, kuigi nime polnud alla kirjutatud) virinast ei saa küll aru.

    Et sellepärast ei tasu seal enam laagrit korraldada, et suures saalis polnud suurt prügikasti? No see on ju parandatav, kasvõi korraldajate või osalejate endi poolt – pöörduda kohalike poole, küsida paar pappkasti ja prügikotti, panna peale sildid “taara”, “praht” jms ning korras! WC koristamata? Saab samamoodi öelda ja küll koristatakse. Söök? No mina kuulsin ainult lauseid, kuidas tuleks kokka kiita. Ise ei arva, et eriline gurmeetoit oleks olnud, aga midagi häda ka polnud. “Suurtele” meestele ja naistele võib-olla ei teekski paha paar päeva aastas paastuda. 😉 Nali.

    Mina ütlen laagri korraldajatele vaid aitäh, sellise asja tegemine on suur ettevõtmine ning pigem tehtagu natuke kehvemini kui üldse mitte. Kui mõni tahab ise ja paremat – palun, korraldagu, saab omal nahal tunda, mis tunne on saada tagasisidet a la “laager oli jama, sest minu sõpru ei tulnud”. C’mon!

    Võib-olla ei teeks aga tõesti paha enne laagrit ootusi küsida, Google vormid ja värgid on selleks ju olemas. Siis saaks teada, palju oleks Marika mälumängu huvilisi ja palju hundimängu fänne, kas wc-d peaksid olema iga nurga peal või saab ka vähemaga hakkama jne. Samas on ka see suur töö, nii et mõistan, kui seda igapäevaste toimetuste kõrvalt lihtsalt teha ei jõuta, sest – rõhutan veelkord – professionaalse laagri korraldamine on suur töö ja maksab ning mitte vähe. Vaevalt aga, et praegused laagri vedajad mingit lisatasugi saavad.

    Like

    • Absoluutselt ei nõustu sinuga. Laager peab olema korraldatud paremini. Jõulumäe oli palju korralikum koht. Sellest tuligi rohkem negatiivsust. Võimalik, et sina näed asja positiivsemalt, tore. Aga igaühel oma arvamus ja viriseda TULEB, kui on mille pärast viriseda. Keegi ei öelnud, et laager oli jama, sest sõpru ei tulnud. Oleme pakkunud aidata korraldada, Brain Games ei soovinud. Nende mure. Kui ma maksan millegi eest raha, siis tahan selle raha eest ka midagi saada. Kahjuks on nii jah, et meie oleme mingis mõttes kliendid… ja siinkohal kliendi rahulolu on tähtis 😉 Me lähme laagrisse nautima, mängima, puhkama, mitte “paastuma”.
      Ja asi ei ole mitte ainult korralduses vaid ka Tuksi Spordibaasis endas. See koht ei sobi lauamängulaagri korraldamiseks.
      Kokkuvõttes ütleks, et kui nad juba võtsid vaeva laagrit korraldada, siis kahjuks peavad leppima ka sellega, et võib tulla kriitikat 🙂
      P.S. Toit oli ok, aga mitte see, mis menüüs kirjutati. Ja seda nimetatakse valetamiseks, mu sõber 😉

      Like

      • Seda on küll kurb kuulda, et Brain Games korraldamisel fännide abi ei soovinud. 😦 Paraku on see vist nende stiil… Kuid jäädes optimistlikuks, loodan, et keegi neist juhtub seda siin lugema ning saab aru, et pakutud abi ei tasu tagasi lükata. Sest muidu võib juhtuda, et ettevõtlike fännide poolt korraldatakse oma, alternatiivne, laager. Mis poleks muidugi jah sugugi paha, sest mänguvõimalusi pole kunagi liiga vähe. Kuid võib-olla see siiski killustaks Eesti mängurite kogukonda.

        Like

      • Killustumine ei pruugi halb olla 🙂 See võib isegi vilja kanda. Sest praegune mentaliteet on see, et meil ei ole vaja rohkemat kui ühte seda ja seda. Ma tahaks näha mitmeid lauamängugruppe, portaale, kommuune. Sest usu mind, nii areneks see mängumaailm siin palju kiiremini. Natukene iga nurga peal on märgatavam kui üks kuhi ühes nurgas, psüholoogiliselt hakkab esimene variant tunduma inimestele suurema ja vägevamana

        Like

  2. Üsna pika laagrite kogemuse põhjal võin öelda, et toit oli samalaadne nagu mujagi (enamasti jääbki mulje, et korraldajad küsivad üsna korralikult raha ja püüavad siis võimalikult odava kraami nina ette anda), aga polnud viga, ega see mingi gurmeereis Toskaanasse ju ei olegi.
    Prügiasjad olid tõesti kehvasti korraldatud, aga seda pole raske parandada.
    Tahaks aga hoopis kiita kohta ennast – suvise laagri jaoks minu meelest senistest üks parimaid. Väga ilus loodus, korralikud majakesed ja muidu ka igati tip-top. Sellepärast ma pigem loodan, et teinekordki suvine laager sealsamas toimub. Või siis mõnes sama ilusas kohas.

    Like

    • Nagu Alina lõpus kirjutas, et emotsioon oli ikka hea olenemata sellest negatiivsusest. Mul on sama. Lihtsalt paratamatult kui sul on olemas mingisugune võrdlus, siis võib tulla kriitikat. Kui Jõulumäe oli Alina meelest palju parem, siis miks vaikida? Tean vähemalt ühte inimest veel, kes ei olnud selle laagriga päris rahul. Jah vaid üks inimene, aga siiski keegi veel. Ja võimalik, et on teisigi. Neid asju tuleb välja öelda selleks, et laager kokkuvõttes õitseks ja läheks paremuse poole. See pole niivõrd kriitika kuivõrd kindla inimese arvamus. Me oleme endiselt valmis aitama laagrit korraldada. Teeme midagi vägevat!

      Like

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s